Inimene plaanib, jumal juhib

M-l oli sukeldumisklubiga viimaseks päevaks kokkulepe, et läheb sukelduma. Mina aga plaanisin minna omal käel matkama ja päevitama. Mõnulesin üksi hotellis ja lugesin läbi oma raamatu ning selleks ajaks selgus, et sukeldumisklubil oli manjana ja sukelduma ei saa. M tuli tagasi. Sõitsime bussiga El Torosse, et minna Illa del Toro neemele. Kaart näitas, et seal on looduskaitseala.
Tegelikkuses on seal sõjavägi, nagu selgus, ja päris neemele ei saagi. Kuigi ilm hakkas vaikselt ära pöörama, tekkisid pilved ja tuul, läksime siiski ujuma ja snorgeldama sinna lähedale Raco de sa Fragata lahte. Väga metsik ja kõrvaline paik, ühesõnaga mõnus. Lahelt paistis küll sukeldujate paat, mis M haavadele soola lisas, sellest oli kahju.
Natuke merealust maailma.
Sealkandis oli juba snorgeldadeski palju vaata, mis siis veel akvalangiga oleks olnud!
Ilm hakkas aga aina süngemaks muutuma. Kuna merevesi oli ka jahe, siis väga kaua ujuda ei saanud.
Jalutasime veel El Toro linnakese ja nautisime villasid. Sellises basseinis oleks küll lahe supelda.
Kass läheb ujuma ...
Viigipuul olid juba täitsa suured viigid otsas. Mina muidugi maitsesin, aga nagu arvatagi, täitsa toored!
Jalutasime veel linnas ja poodlesime. Ilm läks täitsa pilve ja hakkas vihma sadama. Palmid paindusid tuules.