02 mai 2008

Tallinn–Mallorca

Te ju teate minu foobiat Eesti reisikorraldajate vastu, aga otselend tundus ikka väga meelitav. No tõesti ei viitsi enam Helsingisse kebida puhtalt sellepärast, et lennukis möirgavaid jõmme vältida. Võtsime selle riski ja seekord läks väga toredasti. Jumala rahulik lend oli, palju tühje istmeid ja isegi süüa pakuti. Leedu stjuuardessid üritasid küll igal esimesel võimalusel reisijatega vene keeles suhelda, aga mis sellest. Lend kestis ainult neli tundi ja see on täiesti talutav. Lennusõit on tõesti ajavõit, kuigi enne kui lennukile saad, läheb tükk aega, kaks tundi vähemalt. Aga saime uurida uuenenud Tallinna lennujaama reisijateterminali - ma olingi viimati sügisel seal käinud. Jaa, tasapisi hakkab ka Tallinna küla lennujaam miskitpidi lennujaama meenutama, kui ta kunagi muidugi valmis saab. Passikontrolli puudumise üle ma eriti rõõmustada ei oskagi. Pigem võiks nad turvakontrolli ära kaotada, kuid seda minu silmad vist kunagi näha ei saa.
Mallorcal tervitasid meid rahuldavalt soe kliima ja entusiastlik reisiesindaja. Möllisime end sisse hotelli - ma olin eelnevalt TripAdvisoris kõva tööd teinud ja valinud välja meid rahuldava kohakese - ja läksime juba hämarduvasse õhtusse ümbrusega tutvuma. Loomulikult panime keskusest - Santa Ponsast nimelt - eemale, välja, turimusest kaugemale. Ronisime natuke kaljudel ja proovisime merevett, mis tundus jahe. Tagasiteel hotelli avastasime näljased pardid, kes said meie küpsistest osa ja siis väiksed õhtukohvid ja päeva võiski lugeda lõpetatuks.

Kommentaare ei ole: