09 mai 2008

Ärasõidupäev

Hommik tervitas meid vihmajärgse sumuga, päikest polnud, aga ikkagi soe. 22 kraadi umbes. Pidime kell 12 toa ära andma ja enne seda käisime veel viimast korda soolastes merevoogudes ujumas, siis pakkisime asjad kokku, panime kojusõiduriided selga ja sõitsime bussiga Palmasse. Vihmavarje me kaasa ei võtnud. See veel puudus, et lõunamaal vihmavarjuga vehkida.
Läksime pealinnas kohta nimega El Pueblo Espańol, kus on ühele maalapile kokku surutud maketid Hispaania arhitektuuripärlitest. Nagu vabaõhumuuseum. Ses mõttes kehva, et vihma hakkas sadama. Algul tibutas ja siis läks aina ägedamaks.
Meil oli juba aeg hakata tagasi sõitma. Bussipeatustes on tavaliselt sellised klaasist putkad, aga erandina selles peatuses, kus tahtsime peale minna, polnud midagi peale sajapealise turistiderühma, kes kõik olid läbimärjad. Me olime ikka ligemärjad, kui lõpuks bussi peale saime. Buss tuli suure hilinemisega, sest äkki tahtsid kõik turistid hotellidesse tagasi:) Igatahes me jõudsime reisikorraldaja bussi peale, mis läbi tipptunni ja vihmasajust põhjustatud ummiku lennujaama poole rühkis. Konditsioneerid olid bussis põhja keeratud, puhus jahe tuuleke temperatuuriga umbes 17 kraadi. Edasiruttavalt võib öelda, et see pani meie mõlema tervisele põntsu: köha, kurguvalu jne. Lennujaamas vaatasin, et miks iga natukese aja tagant on põrandale mustad prügikotid pandud. Sinna tilkus vesi katuselt! Järelikult oli vihmasadu ikka ülemõistuse tugev, kui juba lennujaama katus ka läbi laseb.
Tagasisõit kulges rahulikult. Reisijaid oli suhteliselt vähe, aga sellegipoolest, niipea kui lennuk õhus mingi stabiilsuse saavutas, teatati tugeva vene aktsendiga ingliskeeles, et kuna reisikorraldaja süül on lennukis rohkem reisijaid, kui nendele teatati ja toite on vähem, kui reisijaid, siis süüa ei saa. Pretensioonidega võite pöörduda reisikorraldaja poole. No jah! Me olime just lootnud, et lennukis saab süüa. Ja pilootidele viidigi süüa, lõhnad olid väga isuäratavad. Siis lõpuks anti ka mõnedele reisijatele mõned portsud. Saime kahepeale ühe. Ja suurt leivakorvi küünitati meie poole enneolematu lahkusega enneolematult tihedalt. Musta leiba - mõtelge! Päris hästi läks.
Jõudsime tagasi plaanipäraselt kell üks öösel.
Ööbikud lennujaama juures laksutasid kõigest jõust, puhus soe tuuleke ja meile oli vastu tuldud. Nägemiseni - Mallorca!

1 kommentaar:

Evac ütles ...

Hea postitus!